Muutumine

Mida teha kui üsna juhuslikult avastad, et sina ei ole sina? Et sa oled muutunud ja üsna palju. Need asjad, mis enne huvi pakkusid, meeldisid, mida armastasid, jätavad külmaks. Või veel hullem - ärritavad ebameeldivalt.
Et siis nüüd oleks vaja aega, et leida taas iseend? Täita tühjad kohad uutega? Aga kui uusi unistusi/soove/lemmikuid pole? On see sügismasendus pikale veninud kevadel? On see vanas eas täiskasvanuks saamine?

Kole on olla kui ei tea kuidas olla.

Uskumatu ime

Huvitav - kes on pildil? Noor kokk? Noaneelaja? Autojuht? Kosmeetik? Naerune vesilõug?

Tegelikult on tüdruk nimega Laura, kes just-just 1-aastaseks sai :) Nii meie pere titaaeg taas otsas ongi!

Elu linnas

Huvitav miks inimesed elavad linnas? Mugavusest? Laiskusest? Harjumusest? Mõtlen siinkohal suuremaid linnasid (Eesti mastaabis ehk Tallinn, Tartu, Narva, ka Pärnu). Õhku siin pole, tänavad mustad (eriti näha lumisel ajal).
Ei tea, ei tea, ei tea.

Räägib M, kes juba üle 10 a Tartu kesklinnast lahkuda ei taha

Inimesed

Mulle on alati meeldinud kellelegi vastu kõndida. Vaatad, et kas juba inimest näha, kuidas naeratava näoga rutakalt kokku saame, kuidas edasi lobisedes kusiganes minna saab. Eile tuldi mulle vastu. Tuli 1 mees, kes 1 käega lükkas käru ja 2. käe otsas lohises kõiki kive ja loike varbaga katsuda sooviv jõmm. Ehk siis minu pere. Supertunne. Ka praegu kirjutades.

Kuna mu elu on aegamisi hakanud laste-eelset aega meenutama (tööle naasemise tõttu), siis mõnda aega olen tundnud, et miskit on siiski puudu. Lõpuks sain aru. See miski on hoopis keski. Keski, kellega sai koolist kodupoole longitud, tarka juttu räägitud, põhiliselt kooliga seotud plaane tehtud, niisama ilmaasju arutatud. Sukk ja saabas. Täiesti erinevad, aga omavahel kokkusobitunud. Ootan ja loodan, et sügisest saad mulle jälle nõu andma hakata. Sedasi koju lonkides ja kiirel ajal telefoniarveid tekitades. Ilusat kevadet Sulle!

Kevad?

Tulin hommikul majast välja ja vastu hüppas ..... kevad. Täiesti ootamatult. Linnud laulsid, päike hakkas särama, inimesed ilusad ja rõõmsad (vähemalt mulle tundus nii). Mõtlesin, et kas veel mõni karu-unega inimene päris talvise jopega ringi luusib. Mis kevadega kaasneb? Terve jõugu joped, mütsid, kindad, jalats tuleb ümber vahetada. Urrrrr. Keeruline, keeruline. Eriti selga-jalga proovimised. Kui Tartus üldse midagi on.

Igakevadiselt pahur Mina

Meh .... ma pole selle blogi kujundusega üldse rahul. Aga las ta's hetkel olla. Ideedepuudulikus :O

Meie haigusesaaga jutt nr 2: digiemme (nagu ma olen) pidasin terve päeva jooksul msn, skype ja telefoni teel sidet pesakonna ja nende päälikuga. Palavik ei tõusnudki. Laps sõi, jõi, mängis, müras, kuni .... õhtuse magamajäämiseni. Siis hakkas triangel pihta. Üleväsimusest. Päeval oli 105 põhjust, miks magada ei saanud. Rahutus ja karjumine viis asja juba selleni, et hakkasin end riidesse panema - otsustasin Laurat haiglasse näitama viia. Ei saa aru ka - kord kakub kõrva, kord suud. Meie päälik võttis aga pliksu tugevalt sülle ja sinna ta magama jäi. Vaat siis. Seevastu oli noorhärral keset ööd mingid probleemid, mille lahendamiseks piima ja multikaid oli vaja. Mjah.

Alustasin seda blogi kokanurgana. Aga sinnapaika see jäi. Kuna aga üpris sageli on hingel asju, mida napi käsitöötulemustega segi-pudru panna ei tahtnud, siis muutsin selle blogi hoopis lobanurgaks. Las ta olla. Eks näis kui kauaks ;)

Öösel ma suurt ei maganud. Laural palavik 39+midagi. Küünla oskas ta ka välja punnida. Rohtu juurde ei julgenud anda, kuna ei tea, kui suur noos sisse jäi. Egas muud, kui jahutasin. Kui minu süles oli üldse võimalik jahtuda. Aga süles ta tahtis olla.
Huvitav kuidas saab palavik nii märkamatult tulla. Eile õhtul mängis ja oli nagu laps ikka. Pani lausa puslet kokku (st pani pusleraamatu tükikesi oma äranägemise järgi tagasi ..... suvalisele lehele). Vaat siis peaaegu 1-aastase neiu tegevus. Venna annab õnneks vahel ka eeskujulikku eeskuju. Muidu pole muud kui autod, müramängud ja arvutihäkk.