Käsime täna Karl-poisiga silmaarstil. Põhjus nr 1 oli see, et issi kahtlustab poja lühinägelikkust, põhjus nr 2 aga see, et sügisel lasteaeda (enne mida tuleb see käik aga niikuinii ära teha).
Ega midagi hirmsat polnud ju: vaadati ja tilgutati ja mõõdeti aparaadiga ja pimedas ja .... Lapsepõlves oli mul venekeelne lasteraamat ja seal selline lõik: "Ära karda - see on hani! Mina ise teda kardan! (Tõ ne boisja - eta gus. Ja sama evo pajus)" Just nagu mina täna: "Karl - ära karda, see ei ole valus!" Aga ise värisesin, kuna ei teadnud kuidas meie ise_teen_kui_tahan poja käitub.
Uskumatut kultuurselt käitus. Ja silmad said üle vaadatud. Arstitädi oli rohkem aktiivse emmega hädas, kuna see kippus ette ütlema ja valel ajal esitas lapsele küsimusi :O Aga no mida sa selliste emmedega ikka teed. Ime siis, et ka koolis on suuremad probleemid mitte laste, vaid nende vanematega.
Oh ja ah.
1 comment:
Vaata, et sa koolis palju pärima ei hakka! :P
Post a Comment