Alustasin seda blogi kokanurgana. Aga sinnapaika see jäi. Kuna aga üpris sageli on hingel asju, mida napi käsitöötulemustega segi-pudru panna ei tahtnud, siis muutsin selle blogi hoopis lobanurgaks. Las ta olla. Eks näis kui kauaks ;)

Öösel ma suurt ei maganud. Laural palavik 39+midagi. Küünla oskas ta ka välja punnida. Rohtu juurde ei julgenud anda, kuna ei tea, kui suur noos sisse jäi. Egas muud, kui jahutasin. Kui minu süles oli üldse võimalik jahtuda. Aga süles ta tahtis olla.
Huvitav kuidas saab palavik nii märkamatult tulla. Eile õhtul mängis ja oli nagu laps ikka. Pani lausa puslet kokku (st pani pusleraamatu tükikesi oma äranägemise järgi tagasi ..... suvalisele lehele). Vaat siis peaaegu 1-aastase neiu tegevus. Venna annab õnneks vahel ka eeskujulikku eeskuju. Muidu pole muud kui autod, müramängud ja arvutihäkk.